Laste kasvatamine on raske ja vastutusrikas töö, seetõttu tundub olevat enesestmõistetav, et vanemad peavad lastelt midagi vastu saama.
Nii elataksegi tihti tundega, et lapsed võlgnevad vanematele sõnakuulamist, austust ja tänu, mida nad kindlaksmääratud hetkedel ja õigel viisil ka väljendama peaks. Ja kui nad seda ei tee, käituvad vanemad nendega nii, nagu võlglastega ikka käitutakse. Ollakse kannatamatud, esitatakse nõudmisi ja ei taheta kuulda ühtki vastuväidet või vabandust.
Aga lapsed näevad suhet vanematega hoopis teistsugusena. Ükski laps ei suuda mõista, miks vanemad nendega sel viisil käituvad. Ja nii pole selles midagi imelikku, kui laps selliseid arusaamatul viisil esitatud nõudmisi kuulata ei taha.
Miks laps oma vanemaid ei kuula?
This entry was posted in käitumine, kasvatus, laps, Uncategorized, vanemad and tagged laps ei kuula, sõnakuulelikkus, suhe, tänu, võlgneb. Bookmark the permalink. Trackbacks are closed, but you can post a comment.