Mis on pereteraapia ja mille poolest ta erineb teistest psühhoteraapiatest?
Tegin u 1 min pikkuse tutvustuse (tegelikult sai natuke pikem).
Asi pole naelas!
Ära proovi kõike korda teha! Ma tahan vaid, et sa mind kuulaks ja mõistaks…
Suurepärane video – soovitan kõigile.
Tegin sellele ka eestikeelsed subtiitrid. Head nautimist 🙂
Posted in pereteraapia, pereterapeudid, pereterapeut, Uncategorized Tagged Pereteraapia, pereterapeudid, pereterapeut Leave a comment
Jesper Juuli mõtteid tema uuest raamatust “Kodu. Kuidas luua mõnusat õhkkonda ja häid suhteid”
-
On vähe konflikte, millele on mõtet rohkesti aega pühendada, olgu need siis vanemate ja laste vahel või paarisuhtes. Esimese 15 minuti jooksul on öeldud see, mis on oluline. Ülejäänu on juba puhas riid, kus kõik laused algavad sõnaga „sina“. Suur osa meie konfliktidest kestab väga kaua, sest me oleme nii ennast täis. Tuleb võtta aega konfliktide üle järele mõtlemiseks. Tasub suud pidada ja endalt küsida: „Mis see tegelikult on? Mida ma tegelikult tahan?“
-
Ma olen saanud riielda biheivioristide käest, kes kasutavad meetodina piitsa ja präänikut: kui sa mõistad seda, mida mina tahan, et sa mõistaksid, saad sa küpsise. Kui sa seda ei mõista, saad sa karistuse. See on kohutav psühholoogia. On õige, et laps hakkab tegema õigeid asju karistuse ja kiituse abil, kuid lapse eneseväärikus jääb nulliks. Meetod ei lähtu sellest, kes laps on, teda ei nähta ega tunnustata. Selline laps teeb kõik võimaliku, et kiitust saada ja täiskasvanuna on tema elu põrgu.
-
Kui vanemad kaebavad, et lapsed ei kuula, mida nad ütlevad, on see sellepärast, et sõnadel puudub muusika, need ei ole nende endi sõnad, mõtted ja meeleolud. Kui öelda, et nüüd saab ema väga vihaseks, räägitakse nii, nagu oldaks iseenda psühholoog. Iseennast kirjeldatakse, selle asemel, et end väljendada. Kunstis on väga oluline väljendada iseennast. Näitleja on veenev alles siis, kui ta mängib rolli kogu kehaga. Muusik ei saa õppida ainult noote, sest nootidest ei saa veel muusikat. Selleks, et muusika oleks väärt kuulamist, tuleb end täielikult mängu panna.
-
Vanemad ei talu seda, et lapsed on frustreeritud, sest nad arvavad, et lapsed on siis õnnetud. See on seotud sellega, et täiskasvanud ise ei talu frustratsiooni. Kõik peab käima kiiresti ja kõik peab õnnestuma. On justkui võimatu, et see ei olegi nii. Sellised abivalmid teenindusvanemad loovad abituid lapsi.
-
Praegusel ajal kasutatakse kiitust väga palju nn tõenduspõhistes lapsevanemate programmides, kuid tegelikult on see lapsega teadlik manipuleerimine, mille eesmärk on esile kutsuda käitumine, mis täiskasvanutele meeldib. Kiitus kui meetod kujundab sageli väga ebakindlaid noori ja täiskasvanuid, kes on pidevas sõltuvuses ümbruskonna tagasisidest ja peavad vaeva nägema terve eneseväärikuse ning oma valikute ja tegude jaoks vajaliku sisemise mõõdupuu ülesehitamisega.
-
Minu arvates on järjekindluse nõue absurdne. See tähendab ju seda, et sa ei lase enne tegutsemist end teistest inimestest mõjutada. Selle lõplik tagajärg on, et sa pead viie aasta pärast arvama sama, mida sa arvad täna. Ei ole vaja olla järjekindel järjekindluse pärast ja lastel ei pea olema kohustused ainult kohustuste pärast.Raamat on saadaval Kirjastus Väike Vanker kodulehel www.print.ee
Posted in Uncategorized Leave a comment
Agressiivsus – kas uus tabu?
Oma uues raamatus “Agressioon” (peatselt ilmub ka eesti keeles), räägib Jesper Juul sellest, et kui teha agressiivsusest tabu, tekitab see lapse tulevases elus isegi rohkem probleeme, kui see, et me olem seksist juba tabuteema teinud.
Selleks, et laps areneks, peaks ta õppima toime tulema frustratsiooniga. Frustratsioon iseenesest on aga segu kurbusest ja vihast. Muutes agressiivsuse tabuks võtavad vanemad lapselt võimaluse oma agressiivsust ja viha väljendada ja seega õppida tervel viisil frustratsiooniga toime tulema.
Posted in Uncategorized Leave a comment
Miks laps oma vanemaid ei kuula?
Laste kasvatamine on raske ja vastutusrikas töö, seetõttu tundub olevat enesestmõistetav, et vanemad peavad lastelt midagi vastu saama.
Nii elataksegi tihti tundega, et lapsed võlgnevad vanematele sõnakuulamist, austust ja tänu, mida nad kindlaksmääratud hetkedel ja õigel viisil ka väljendama peaks. Ja kui nad seda ei tee, käituvad vanemad nendega nii, nagu võlglastega ikka käitutakse. Ollakse kannatamatud, esitatakse nõudmisi ja ei taheta kuulda ühtki vastuväidet või vabandust.
Aga lapsed näevad suhet vanematega hoopis teistsugusena. Ükski laps ei suuda mõista, miks vanemad nendega sel viisil käituvad. Ja nii pole selles midagi imelikku, kui laps selliseid arusaamatul viisil esitatud nõudmisi kuulata ei taha.
Posted in käitumine, kasvatus, laps, Uncategorized, vanemad Tagged laps ei kuula, sõnakuulelikkus, suhe, tänu, võlgneb Leave a comment
Lapsed haaravad võimu
Jesper Juul ütleb peatselt eesti keeles ilmuvas raamatus “Mina siin!”:
“Varasematel aegadel anti vanematele teada, et ”oluline on, et vanemad on kasvatuse suhtes üksmeelel!”
See juhtus ajal, mil vanemaid hoiatati ka selle eest, et lapsed haaravad vôimu kohe, kui neile seda vôimaldada. Lastekasvatust vaadeldi kui vôimuvôitlust laste ja vanemate vahel ja vanemad pidid siis selle eest hoolitsema, et nemad peale jääks.
Posted in kasvatus, suhe, vanemad Tagged distsipliin, Mina olen siin!, vanemad, võim Leave a comment
Isa ei pea olema teine ema
Ühel seminaril rääkis Dagamar Kutsar, et erinevalt sellest, mida tavaliselt arvatakse, on isal ja emal lapse kasvatamisel väga erinevad rollid. Isalt saab laps mängud, emalt turvalisuse. Isa julgustab, ema hoiab tagasi. Isa arendab võistluslikkust, ema võrdsust. Isa arendab eneseusku (roni kõrgemale), ema talitseb. Isa valmistab ette kohtuma kurja maailmaga, ema kaitseb last selle maailma eest.
Kuna autoriteet laste kasvatamisel on sageli ema käes, siis kritiseeritakse isasid sageli, kui nood ei käitu samamoodi nagu emad. Siiski on see, et isa ei muutuks teiseks emaks lapse jaoks ülimalt tähtis.
Kui laps ja isa mängivad, siis isa ei tohi lasta lapsel võita. Kui laps isa võidaks, siis ühelt poolt kahandaks see lapse turvalisust. Teiselt poolt poleks lapsel ka eeskuju, kes oleks temast üle.
P.S. Kui laps isale kaotades nutab, siis on juba ema roll last lohutada.:)))
Posted in isa ja ema, kasvatus, laps, tsitaat, vanemad Tagged eeskuju, eneseusk, lohutab, mäng, nutab, turvalisus, vanemad, vastutus, võrdsus Leave a comment
Laps käitub halvasti VAID SIIS, kui ta tunneb ennast halvasti.
Hiljuti tuli üks tuntud loomaarst raadios välja ebahariliku väitega, et pole olemas kurje koeri. On koerad, kes tunnevad ennast halvasti (on stressis või vaevlevad valude käes) ja on seepärast närvilised ning võivad rünnata.
Oleks juba aeg, et see tõde saaks enesestmõistetavaks ka kõigi inimeste – eelkõige laste kohta.
Laps käitub halvasti VAID SIIS, kui ta tunneb ennast halvasti.
Kuidas muuta armastavad tunded armastavateks tegudeks?
Jesper Juul väidab oma uues, peatselt eesti keeles ilmuvas raamatus “Mina olen siin!”, et laste jaoks on üks olulisemaid kogemusi see, mil määral suudavad vanemad oma armastavad tunded muuta armastavateks tegudeks.
Sa võid kasvatada porgandeid, aga mitte teist inimest
“Sa võid kasvatada porgandeid, aga mitte teist inimest.” ütleb Toivo Niiberg.
Ma tahaks näha vanemat, kes suudaks kasvõi ühe päeva jätta oma lapse “kasvatamata”. Et ei kamanda, keela, õpeta, anna nõu, ei loe moraali. Võim on ju väga käepärane asi – ütled lihtsalt lapsele, kuidas asjad peavad olema ja nii on.
Ja alguses toimib see suurepäraselt. 3ne on isegi rõõmus, kui saab sõna kuulata (seda küll mitte kaua). Tõelised probleemid algavad umbes 12-selt, kui laps kasvab piisavalt suureks.Siis ühel päeval märkad, et kui ta sõna ei taha kuulata, siis ei oska sa enam midagi teha. Ja sellest päevast alates polegi enam midagi, millega teda mõjutada saaks.
Tundub, et ainus lahendus on see, et suhe tuleb juba varem valmis ehitada. Lapsega suhte ehitamise tööriistu meile aga vanemad kaas andnud ei ole.
Posted in kasvatus, laps, tsitaat Tagged laps, mõjuvõim, sõnakuulelikkus, suhe, tööriistad, vanemad, võim Leave a comment